Uue taimekaitseseaduse teemalised ettepanekud

Maaeluministeerium Meie: 13.09.2017

Uue taimekaitseseaduse teemalised ettepanekud

Lugupeetud minister Tamm
Üldist:
Uus Taimekaitseseadus (TKS) peab lähtuma eeldusest, et Eesti kodanik on seadusekuulekas ning teadvustab vajadust säästa elu- ja looduskeskkonda. See omakorda tähendab, et TKS teeb keskkonna säästmise kodaniku jaoks võimalikult lihtsaks, kehtestades regulatsioonid võimalikult arusaadavate, loogiliselt reastatute ja üldkehtivatena. Kui seda pole võimalik teha seaduses endas, nähakse TKS-s ette alamdokumendid, mis jõustuvad TKS-ga samaaegselt ning ülalmainitud põhimõtted ellu rakendavad.
Kui üldine lähenemine on, et kodanikud on seaduskuulekad, siis erandite puhul tuleb ette näha ka erandlikud ehk karmid sanktsioonid. Kui siiani on järelevalveametkondadele antud võimalus sanktsioone rakendada, siis TKS peab ette nägema kohustuse TKS ning selle alamdokumentide nõuete rikkujate suhtes sanktsioone rakendada ja kohustuslike sanktsioonide loetelu.
Mesinike organisatsoonid loodavad, et Eesti esindajad EL juures lähtuvad taimekaitset ja geneetiliselt muundatud põllukultuure puudutavatel aruteludel ning otsustamistel nii EL ettevaatuspõhimõttest kui ka üldse keskkonnahoiu põhimõttest. Eelkõige peame silmas arutelusid, mis puudutavad glüfosaate, neonikotinoide ning uute, geneetiliselt muundatud, õitsvate põllukultuuride EL turule lubamist.
Kuna mesilaste korjeraadius ulatub vähemalt 9,5 km-ni (vt. näiteks “Long-range foraging by the honey bee, Apis mellifera”, Beekman, Ratnieks 2000, Functional Ecology, British Ecological Society, http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1046/j.1365-2435.2000.00443.x/full), mõjutab õitsvate GMO-põllukultuuride viljelemine mingis asukohas kõikide sellest asukohast vähemalt 9,5km raadiusse jäävate mesilate toodangut: toodangut tuleb lasta analüüsida, et selgitada välja võimalik GMO-õietolmu sisaldus ja (juhul, kui sellise õietolmu sisaldus ületab 0,9% piiri), märgistada GMO-d sisaldava tootena. See kahjustab oluliselt eelkõige pressmett ja meesegusid tootvate ettevõtete majandushuvisid, kuna tarbija suhtub GMO-d sisaldavatesse toiduainetesse negatiivselt (vt. nt. “Consumer attitudes towards genetically modified foods”, Magnusson, Koivisto Hursti, 2002, SienceDirect, http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0195666302904861).
Omaette teema on mõiste “mahetoode” diskrediteerumine tänu juhtudele, kus mahetootja ise teeb kõik õigesti, aga keegi tema “tegevusraadiuses” kasutab taimekaitsevahendeid või muid kemikaale ja saastab sellega mahetootja toote. Kas see on TKS või mõne muu regulatsiooni teema, ei oska hetkel öelda, aga vältimaks mõiste “mahe” muutumist sõnakõlksuks, peab sellega tegelema.
Mesilatele, eriti mahemesilatele, sobivate asukohtade leidmiseks tuleb oluliselt kiirendada PRIA põllumassiivide kaardirakenduse ajakohastamist.

Kuna mesinduusorganisatsioonid ei pea ennast pädevaks välja pakkuma konkreetseid juriidilisi formuleeringuid, esitame oma soovid TKS suhtes üldisemat laadi ettepanekutena:

Nähakse ette üleriigiline digitaalne taimekaitsetööde andmebaas, milles taimekaitsetööde teostajad märgivad tööde alguse vahetult enne taimekaitsetöö algust ja tööde lõppemise vahetult peale töö lõppu. Andmebaasi pidajaks on Põllumajandusamet, kes kasutab seda vajadusel taimekaitsevahendite väärkasutamise juhtumite väljaselgitamiseks ning üleüldse järelevalvetegevuseks. See vahetaks välja senise kohustuse kajastada taimekaitsetöid põlluraamatus ning vabastaks taimekasvatajad ja mesinikud vastastikusest teavitamiskohustusest.
Taimekaitsetööde teostaja jälgib PRIA mesilate andmebaasi.
TKS sätestab seaduse tasandil kohustuse rakendada taimekaitses integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja näeb ette riigi vastutavate ametkondade kohustuse varustada taimekasvatajaid vastava tasuta väljaõppe ning abimaterjalidega.
TKS näeb ette üldreegli, mille kohaselt õitsvaid taimi tohib taimekaitsevahenditega, mille kasutusjuhendis on vastav lubav märge, töödelda ainult ajavahemikus 22.00 – 05.00. Võimalikud (ja ainult vajalikud) erandid nähakse ette TKS alamdokumendis.
TKS (või selle alamdokument) näeb ette konkreetsed, kohustuslikud ja samas proportsionaalsed sanktsioonid taimekaitsevahendite väärkasutajate suhtes.
TKS sätestab sõnaselgelt Põllumajandusameti kohustuse:
reageerida adekvaatselt kõikidele signaalidele võimaliku taimekaitsevahendite väärkasutamise kohta;
selgitada iga tegelikult aset leidnud väärkasutuse puhul välja väärkasutaja;
kanda uurimistoimingutega kaasnevad kulud;
rakendada taimekaitsevahendite väärkasutajate suhtes proportsionaalseid sanktsioone.
TKS sätestab sõnaselgelt, et taimekaitsevahendeid tohib kasutada ainult vastava koolituse läbinud ja sellekohast tunnistust omav isik. Samuti sätestatakse, et taimekaitsevahendeid ei tohi müüa isikutele, kellel sellist tunnistust pole.
TKS kehtestab sõnaselge kohustuse rakendada integreeritud taimekaitse põhimõtteid ka infrastruktuuri objektide, kinnisvarahalduse, haljastustööde/-alade, metsanduse/jahinduse jms. puhul.
TKS kohustab Põllumajandusametit kehtestama taimekaitsevahendite juhendmaterjalidele ühtlustatud vormi, mille üheks osaks on konkreetse taimekaitsevahendi ohtlikkus tolmeldajatele (lahtiseletatuna) ning sellest tulenevad kasutuspiirangud või kasutustingimused.
TKS kehtestab taimekaitsetöötajate ettevalmistamise käigus tolmeldajate/mesilaste kaitse teema põhjaliku käsitlemise;
TKS näeb ette võimaluse kiiresti sisse viia EL ettevaatuspõhimõttest või EFSA soovitustest tulenevaid piiranguid konkreetsete taimekaitsevahendite või nende toimeainete kasutamisele.
TKS näeb ette sellise hüvitusfondi loomise, mille vahenditest on võimalik korvata eraisikule, ettevõttele või keskkonnale taimekaitsevahendite väärkasutamisega tekitatud kahju. TKS näeb ette ka fondi rahastamismudeli ning korra, mille alusel hüvitised korvatakse kas taimekaitsevahendi väärkasutajalt kohtu kaudu sisse nõutud summade või riigieelarveliste eraldiste abil.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/
Mart Kullamaa
Eesti Mesinduse Koostöökogu

Leave a Reply

Your email address will not be published.